Lapsevanema tagasiside

Siinkohal sooviksin jagada teiega  üht toredat, südamlikku ja põhjalikult analüüsivat kirja lapsevanemalt, kes osales oma pojaga meie väikelaste muusikatundides.
Aeg-ajalt saame ikka toredaid tänusõnu lapsevanematelt ja mõnikord ka natuke kriitilise sisuga kirju(õnneks harva) kuid juba see fakt, et kirjutatakse, teeb meile suurt rõõmu, sest meil kõigil on hea teada, kuidas laps ja lapsevanem  end meie huvikoolis tunnevad.

Siin siis kiri Bruno emalt Kerlilt:

Suure kahjutundega pean kirjutama, et Bruno sügisest (väga suure tõenäosusega) Meeros ei jätka. Hakkab suureks poisiks ja läheb tööle - lasteaeda. 

Seetõttu kirjutangi praegu natuke pikemalt oma muljeid, mis minusse selle hooaja jooksul on kogunenud. 

Esmalt tahan välja tuua, et kõik meerolased on meiega olnud alati väga sõbralikud, naerusuised ja kannatlikud. Seda nii telefoni teel kui ka kirjas ning kohapeal. Aidanud tegeleda paha tuju kollidega ning olnud lapsele niisama ka toredaks kaaslaseks. Kui oleme väga vara saabunud, siis on Leili mitmel korral tulnud Brunoga koos mängutuppa mängima ja suunanud teda seal tegutsema. Samuti innustanud teda tualetti kasutama (mis ei ole teps mitte Bruno lemmiktegevus). 
Samuti pean positiivseks, et juhataja soovib nii laste kui vanematega silmast silma suhelda, mitte ei piirdu ainult e-mailidega. Ja Nele ongi lihtsalt üks suur päike (: Hindan eriti kõrgelt seda, et õpetaja arvestab tunnis laste soovide ja meeleoludega.

Meeros on hea meeleolu/atmosfäär ning mul on hää meel, et sattusime Brunoga just teite juurde. 

Mida muusikatunnis käimine Brunole andnud on? 

Kindlasti suurendanud tema huvi muusika vastu, aidanud kaasa seltskonnas käitumisoskuste omandamisele (oma järjekorra ootamine, teiste kuulamine, grupis toimetamine jms), avardanud silmaringi ning lahutanud tema meelt. Ja kindlasti ei saa märkimata jätta toredaid mängukaaslasi. 

Kuigi ta mitte alati ei olnud kõige koostööaltim, ega teinud kaasa, siis kodus laulab ja tantsib ta koolis õpitut meeleldi. 

Erilised lemmikud: 
"Pimpel-pampel piila paala, kes läks peitu räti alla" - sellest on saanud üks tema lemmikmänge. Peidab nii ennast kui teisi (: 

"Tamm siin, tamm seal" - selle luuletusega esineme tihti külalistele. Bruno loeb peaaegu terve luuletuse ise ette, lause alguseid peab suunama. 

"Tulge mängima meiega hei, on tuju lõbus ... sest mu käed, sest mu käed teevad.." - sõnu ta ei tea, aga kui mina laulan, siis teeb liigutusi eriti innukalt kaasa. 

Ja pillidest loomulikult seinal rippuvad ukuleled (: 

Kõige selle eest soovin ma teid südamest tänada, ja tänangi : 

SUURED SUURED AITÄHHID TEILE !

Ilusat suve soovides, 

Kerli ja Bruno