Sünnist kolmanda eluaastani

(Haridus -ja teadusministeerium)

Imikud ja väikelapsed õpivad uute kogemuste, erinevate tegevuste ja inimestega suhtlemise kaudu ning enda ümber maailma avastades. Põhijoontes toimub see õppeprotsess loomulikul, instinktiivsel viisil, kuid lapsevanem saab siiski seda teadlikult tõhustada ning soodustada, hea seista, et tulemused optimaalsed oleksid.

 

Sünnist kolmanda eluaastani

Hea hoolitsus ja lapse loomuliku õpihimu varane suunamine annab parima stardi edasisele arengule ja õppimisele, mis kestab terve eluaja. Uuringud näitavad, et isegi beebidel on väga arenenud õppevõime. 

Kui laps läheb mänguringi, lastesõime või -aeda, tuleb nii vanematel kui lapsega töötajatel meeles pidada, et kuni kolme aastasele lapsele on kõige tähtsam teda toetav soe ja sõbralik mikrokliima. Lapse õppimisse, kasvamisse, arengusse ja teda ümbritsevasse tuleks suhtuda nelja eesmärki silmas pidades - soovime ju, et meil kasvaks:

  • võimekas laps
  • hea suhtleja
  • oskuslik õppija
  • terve laps
  • Võimekas laps 

Sünni ja kolmanda eluaasta vahel õpivad lapsed tundma, kes nad on, mis neile meeldib ja mida nad võivad teha. Nad katsetavad teistesse suhtumise ja suhtlemise erinevaid viise, vajavad tunnustust ja väärtustamist.

Lapse positiivse minapildi kujundamisel võib juhinduda järgmistest tegevustest ja mängudest:

  • mängud erinevatesse kohtadesse paigutatud peeglite juures, aitamaks lapsel avastada, milline ta välja näeb ja kes ta on;
  • lasta lapsel otsustada, kuidas ja kus näidata või üles riputada tema joonistusi; anda valikuvõimalus, milliste leludega mängida;
  • lasta lapsel riietuda ümber erinevatesse kostüümidesse, et aidata tal teada saada, kuidas oleks olla keegi teine;
  • anda kogemusi lapse erinevatele meeltele: lasta kuulata rahustavat muusikat, näha pehmet värvilist valgust, nuusutada meeldivaid lõhnu jne.

Väga tähtis on igasuguse tegevuse juures julgustada ning toetada last. Nii areneb laps emotsionaalselt, kasvab tema eduelamus ning julgus võtta vastu väljakutseid.

 

Hea suhtleja

Koos lapse kasvamisega suureneb tema sotsiaalsus, ta õpib efektiivselt suhtlema, teisi mõistma ja valikuid tegema. Lapse toetamiseks selles valdkonnas võib soovitada järgmisi mänge ja tegevusi:

  • rollimängud ja ümberriietumine, samuti parkides, poodides või raamatukogus käimine õpetab last käituma erinevates rollides, annab võimaluse kohata teisi, väljendada mõtteid ja tundeid;
  • võiks lapsele ette mängida erinevaid heliplaate ja -kassette lastelaulude ning juttudega, lasta kuulata erinevaid helisid ning hällilaule, muusikat ning kõnet, nii midagi sellist, mis lapselt vastust ootab, kui sellist, mis teda lihtsalt kuulama paneb;
  • mängudes, tegevustes, jutuajamistes ja ettelugemisel võiks rakendada teemasid, objekte või vahendeid, mis last huvitavad;

ka väikelapsele tuleks luua valikuvõimalusi: näiteks milline lusikas võtta, millist pudipõlle kanda, kui suurt hambaharja kasutada, kas minna õue või jääda tuppa jne.

Oskuslik õppija

Joonistamine, erinevate esemete ning materjalidega tutvumine, sõna- ja fantaasiamängud julgustavad last oma loovust avastama, näitama ning arendama. Et aidata areneda lapse loovusel, võiks:

  • lasta lapsel mängida erinevate esemete ja mänguasjadega, nagu potid ja pannid, puuklotsid, pehmed kaisuloomad jne;
  • pidada koos lapsega fotopäevikut, et jäädvustada tähtsamaid käike ning juhtumeid;
  • luua lapsele võimalus kasutada mängudes ja tegevustes erinevaid aineid ning materjale, nt liiva, vett, voolimissegu vmt;
  • luua kollektsioon ohututest igapäevastest esemetest, nagu puupulgad, lusikad, korgid, torbikud, karbikesed jne, komplekteerida selline „põnevate asjade karp”, mille aardeid laps saaks avastada nii üksinda kui ka koos täiskasvanu või teiste lastega.

Terve laps

Kasvades õpib laps väljendama oma tundeid ja toime tulema uutes olukordades. Ta arendab nii oma psüühilisi võimeid kui õpib ka oma keha tundma. Laps õpib arvestama oma piire ning üldisi reegleid ja hakkab vajaduse korral ise abi küsima.

Lapse vastavate oskuste arendamiseks võiks temaga tegeldes:

  • kasutada lugusid, nukke ja pilte, et luua lapses emotsioone ja ta oma tunnetest kõnelema panna;
  • olla järjekindel oma reaktsioonides lapse väljakutsuvale käitumisele, nagu hammustamine, löömine jne;
  • kasutada mängudes tavapärasest erinevaid esemeid, nagu tekid ja kastid, et mäng võiks areneda erinevates suunades.