MTÜ Eesti Erahuvialakoolide Liit

PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

  1. 1.Eesti Erahuvialakoolide Liit (edaspidi Liit) on erahuvialakoole ühendav avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing.
  2. 2.Liidu nimi on MTÜ Eesti Erahuvialakoolide Liit.
  3. 3.Liidu asukoht on Tallinn.
  4. 4.Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Oma tegevusest juhindub Liit huvikooli ja erakooli seadustest ja teistest õigusaktidest, huvihariduse tunnustatud põhimõtetest ja käesolevast põhikirjast.
  5. 5.Liidu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Esimene majandusaasta algab ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrisse kandmise aasta 31. detsembril.
  6. 6.on loodud määramata ajaks.

II LIIDU EESMÄRGID

  1. 7.Liidu eesmärgid on:

7.1. laste ja noorte igakülgseks arenguks võimaluste loomine läbi huvihariduse arendamise

7.2. esindada liikmete huve seadusloome protsessis ning läbirääkimistel kolmandate osapooltega tagamaks erahuvialakoolide areng ning nende õpilaste huvide kaitse

  1. 8.Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:

8.1. tegeleb huvihariduse väärtustamise ja propageerimisega ühiskonnas;

8.2. toetab oma liikmete tegevust, andes neile võimalusel ja vajadusel materiaalset, juriidilist ning moraalset abi; edendab nende omavahelisi kontakte;

8.3. korraldab koolitusi, konverentse ja muid huviharidust propageerivaid ja toetavaid tegevusi, üritusi ning projekte;

8.4. osaleb  koostööprojektides teiste ühendustega  nii kodu-kui välismaal.

III LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

  1. 9.Liidu liikmeks võib olla seaduslikus korras organisatsioon kes omab Haridus- ja teadusministeeriumi poolt väljastatud kehtivat koolitusluba, kelle  avalik tegevus on kestnud vähemalt 3 aastat ja kes tunnustab Liidu eesmärke ja põhikirja

10. Liidu liikmeid võtab vastu ja kinnitab volikogu liikmeks soovija avalduse, registri kandeotsuse koopia, koolitusloa koopia ja viimase 3 aasta sisulise tegevuse ülevaate alusel

11. Volinike koosolek vaatab esitatud avalduse läbi ja teeb oma otsustuse taotlejale teatavaks hiljemalt kolme kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Volikogul on õigus otsuse tegemiseks nõuda lisainformatsiooni. Kui volinike koosolek keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, on taotlejal õigus nõuda küsimuse arutamist üldkoosolekul.

  1. 12.  Liidu liikmel on õigus:

12.1. valida ja olla valitud volikogusse

12.2. esitada arupärimisi, avaldada arvamust ning teha ettepanekuid üldkoosoleku, volikogu ja juhatuse töö kohta

12.3. osaleda komisjonide töös

12.4. saada teavet kõiki Liidu tegevust puudutavates küsimustes

13. Liidu liikmetel on eelisõigus osaleda kõigil Liidu korraldatud üritustel ja saada võimaluse korral soodustusi

14. Liidu liikmed maksavad liikmemaksu, mille suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek oma otsusega

15. Liidu liikmed võivad Liidust lahkuda teatades sellest juhatusele kirjalikult vähemalt 2 kuud ette.

16. Kui liige lahkub majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta ulatuses

17. Eelmine punkt 16. ei kehti kui Liidu liikme õigusi ja kohustusi muudetakse  oluliselt  või liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik

18. Liikme Liidust väljaarvamine toimub volikogu otsusega

19. Juhatuse ettepanekul võib liidu liikme välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise korral või liikmemaksu tasumata jätmise korral.

20. Üldkoosoleku otsusega võib Liidu liikmetele anda teistest erinevaid õigusi ja panna teistest erinevaid kohustusi. Rakendus eeldab liikme nõusolekut.

IV LIIDU JUHTIMINE

21. Liidu kõrgeimaks organiks on  liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul on iga liige esindatud 1 häälega.

22. Üldkoosolekud jagunevad korralisteks ja erakorralisteks. Üldkoosoleku korralised istungid toimuvad üks kord aastas. Üldkoosoleku erakorraliste istungite arv ei ole piiratud

23. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/3 ühingu liikmetest.

24. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt kuue kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses  sätestatud tingimustel.

25. Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt 1 kuu. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala.

26. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui   

üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
27. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

27.1. põhikirja muutmine;

27.2. ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;

27.3. volikogu liikmete valimine;

27.4. ühingu juhatuse aastaaruande ärakuulamine ja kinnitamine;

27.5. ühingu aasta eelarve kinnitamine;

27.6. ühingu ühinemise, jagunemise ja likvideerimise otsustamine.

28. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest Liidu liikmetest või nende esindajatest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.
29. Üldkoosolekute vaheajal täidab üldkoosoleku ülesandeid üldkoosoleku poolt Liidu liikmete hulgast valitud vähemalt 5-liikmeline volinike koosolek ehk volikogu. Volinike volitused kehtivad 3 aastat. Volinikel on õigus saada oma ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste eest kompensatsiooni.
30. Volinike koosolek:
30.1. valib Liidu juhatuse liikmed;
30.2. sõlmib, muudab ja lõpetab tegevuslepingud juhatuse liikmetega;
30.3. kontrollib jooksvalt eelarve täitmist;
30.4. otsustab Liidu osalemise koostööprojektides;
30.5. annab juhatusele nõusoleku ning seab tingimused Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks;
30.6. otsustab muid Liidu juhtimisega seotud küsimusi, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.
31. Volinike koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.
32. Volinike koosoleku kutsub kokku Liidu juhatus. Koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rakendatakse käesoleva põhikirja p.23. ja 25.-26. sätestatut.
33. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole volinikest. Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole kohalviibivaist volinikest. Volinikud võivad otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volinikud.
34. Volinike koosoleku otsused protokollitakse, protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud volinikud.
35. Liitu juhib ja esindab juhatus. Juhatuse liikmete arvu määrab ning liikmed valib volinike koosolek. Juhatus võib olla ka üheliikmeline. Juhatuse volituste tähtaeg on 3 aastat.
36. Juhatuse liikme võib enne volituste lõppemist tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liitu juhtida.
37. Juhatusel on õigus esindada liitu kõikides õigustoimingutes.
38. Liidu juhatus:
38.1. korraldab üldkoosoleku otsuste täitmist, liikmete arvestust, Liidu raamatupidamist ja aruandlust;
38.2. suunab Liidu rahaliste vahendite kasutamist;
38.3. esindab liitu riigiasutustes ja muudes organisatsioonides;
38.4. esitab hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu üldkoosolekule kinnitamiseks raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
38.5. annab Liidu liikmeile vajalikku teavet juhtimise kohta;
38.6. täidab muid ülesandeid, mis tulenevad seadusest, Liidu põhikirjast või üldkoosoleku otsustest.
38.7. Juhatus võib võtta vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
39. Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Juhatuse otsuseid võib vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
40. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.
41. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
42. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

V LIIDU VAHENDID JA MAJANDUSTEGEVUS.

43. Liidu vara ja rahalised vahendid moodustuvad:
43.1. Liikmemaksudest,

43.2. majandustegevusest ja ürituste korraldamisest laekunud tuludest;
44.3. annetustest ja toetustest;
45.4. muudest tuludest.
44. Liidu vara käsutab Liidu juhatus. Juhatus võib Liidu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata volinike koosoleku otsusega ja selles ettenähtud tingimustel.

VI JÄRELEVALVE

45. Liidu järelevalveorganiks on revisjonikomisjon, mis valitakse üldkoosoleku poolt.
46. Revisjonikomisjon kontrollib:
47.1. juhatuse tegevust üldkoosoleku otsuste täimisel;
48.2. finantsmajanduslikku tegevust ja asjaajamist;
48.3. vara allesolekut ja abinõude rakendamist selle tagamiseks.
49. Revisjonikomisjon lisab oma arvamuse juhatuse poolt üldkoosolekule esitatavale majandusaasta aruandele.
50. Üldkoosoleku otsusel võidakse juhatuse tegevusele määrata audiitorkontroll.

VII LIIDU TEGEVUSE LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE

51. Liidu tegevus loetakse lõppenuks, kui ühingu liikmete arv langeb alla kahe liikme.

52. Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega. Üldkoosolek moodustab likvideerimiskomisjoni. Likvideerimine toimub seaduses ette nähtud korras.

53. Nõuetega koormamata vara jaotatakse likvideerijate otsuse alusel Liidu tegevuse eesmärkidel tegutsevate organisatsioonide vahel.

Põhikiri on kinnitatud 17. novembril 2004.a. asutamisotsuse lisana.

 Varje  Lepp                                                            Kaari Sillamaa

Annely Köster                                                          Anzela  Makarova

Kristjan Kurm